neljapäev, 27. aprill 2017

Üks Suur Ootamine

Päike kaob pilve taha ja akna taga hämardub. Pääsusabad vaatavad aknast välja ja märkavad, kuidas taas tugev sajusahmakas lund ning rahet üle linna külvab. See toimub nii pea, kui päike pilve taha on kadunud. Herned, mis mööda vana kalavõrku turnivad, ulatuvad ka juba aknast välja piiluma. Nemad näevad, kuidas midagi valget, ebameeldivat, rasket maa poole potsatab. See vaatepilt paneb neid hirmust lõdisema, sest kui nad oleksid õues kasvanud, ei mõjuks selline ilmastiku heitlikus nende tervisele hästi...
Pääsusabad ootavad soojust, päikest, herneõisi ja herneid. Herned ootavad päikest ja rohkemat valgust. Maad on võtnud Suur Ootamine.

neljapäev, 20. aprill 2017

Ikka päikese poole, ikka edasi pürginud

Pääsusabade tubastel potihernestel ei ole veel õisi ega herneid, kuid taimed, mis senised katsumused üle on elanud, turnivad vapralt päikese poole. Esimesed tublimad on tänaseks juba 40 cm ja ulatuvad vana kalavõrku mööda üles ronima. Ikka päikese poole, ikka edasi. Akna taga valitseb lõdisev kevad. Ka siis, kui päike paistab, tuleb põhjalaiustelt meieni arktilist hingust. Meie hernetaimed, mis akna juures laua peal kasvavad pakuvad ainsana silmailu ja toovad meieni kevadist rohelust. Ja me oleme selle üle rõõmsad, et me oleme seniste katsumustega hakkama saanud. Nagu hernetaimedki: kobanud, katsetanud, mõelnud, takerdunud, kurvastanud, viivitanud, kannatanud, kõhelnud, mõtisklenud, lootnud, rõõmustanud ... -  ikka edasi pürginud.

reede, 14. aprill 2017

Häid kevadpühi

Herned sirutuvad päikese poole...
Pääsusabad rabelevad nelja ilma poole...
Kevad sammub läbi lume suve poole...

Mõnusaid kevadpühi kõigile!

teisipäev, 4. aprill 2017

Liiga palju armastust...

Herned sirguvad. Need vaprakesed, kelledega me ühise meele ja keele leidnud oleme. On ka väljalangenuid. Esmaspäeval märkasime lisaks päikese poole pürgijatele ka eluvõitluses alistunuid. Pääsusabadele sai seletatud, et looduses on nõnda, et tugevamad ja vastupidavamad jäävad ellu. Kuid õpetajat ennast see seletus ei siiski ei rahuldanud, sest vastuseta oli küsimus, miks siiski herned välja langevad. Mida lastele veel seletada kui see protsess jätkub ja mida omalt poolt teha, et lapsed õisi näeksid ning ka vilju maitseksid. See herneste kasvatamine on õpetajale ülimalt põnev väljakutse, sest mitte kunagi varem ei ole õpetaja ühtegi taime seemnest kasvatanud. Oma teadmistega tuli appi üks Pääsusabade ema, kellel kogemusi taimekasvatuse alal. Tema hinnang olukorrale oli - liiga palju niiskust mullas... Ja nüüd me ootamegi, millal muld taheneb. Eks kastmisega ole nii nagu armastusega - liiga palju head muutub ühel hetkel ahistavaks, lämmatavaks ja
isegi  hävitavaks.